Kasulikku lugemist

Kohe-kohe on jõulud ukse taga. Meie oma perega naudime täiega jõuluaega. Kohe igast otsast ja nurgast. Pane korra silmad kinni ja kujuta ette kõige idüllilisemat jõuluõhtut. Mõnus hubane valgus, ahjus särisevad jõuluvorstid, suu jookseb aroomidest vett. Kõlarist mängivad vanad head jõululaulude klassikud. Õues on täielik talve võlumaa. Puud ja majad on ennast mõnusalt valge lumevaiba sisse mässinud. Kohe saabub kogu pere kokku, et rõõmsalt juttu puhudes head paremat nosida. Pärast sööki mängitakse lauamänge ja tuuakse välja nostalgilised vanad fotoalbumid. No mis sa hing veel tahad, rohkem polegi vaja, sest kõikse tähtsam on koos veedetud aeg. Mu lapsed noogutaksid kõigele eelnevale...

Kas teile tuleb ka järgnev stseen tuttav ette? Tulen peale pikka väsitavat tööpäeva koju ja olen läbi nagu läti raha. Ei midagi uut, siin päikese all, eks. Juba esikus unistan sellest,  kuidas ennast diivani rüppe viskaksin. Aga ma ju tean, et tegelikult ootavad lapsed, et minuga mängida, sest nad pole mind terve päeva näinud. Ja ma tahan olla ju hea isa? Ja hea isa mängib oma lastega, eks? Võtan end siis kuidagi moodi kokku ja lähen nende tuppa ning liitun mänguga, kus etendatakse parajasti stseene kohvikust. Viskan nende kõrvale mõnusalt pehmele vaibale pikali ja tõstan mõned korrad laisalt teetassi. Kui...

Iga hea lugu saab alguse ühest väikesest juhusest või kokkusattumusest aga selle loo puhul tahaks korraks lausa kahelda, kas juhuseid ikkagi on olemas. Nimelt tahan teile täna rääkida loo, kuidas sündis PAPSID.EE aga selleks peame minema korra ajas tagasi.  Nimelt aastasse 1982, kus me koos Illimariga, aastaid enne meie sündi, mediteerisime Pirita rannajääl. Muidu ei usuks aga sellest on tehtud lausa foto, mis Postimehes avaldati. Need, kes meid lähemalt tunnevad, võivad kinnitada, et sarnasused on märkimisväärsed. Ehk nali naljaks aga kuna fotojäädvustus on olemas, siis tundub tõesti, et midagi oli juba enne meie sündi paika pandud 😆.  Läks veel mõned...