Kertu

Esmalt suur aitäh selle väljakutse eest. Olen ennast kirja pannud mitmetele taolistele programmidele, väljakutsetele jne aga #12kingitust oli esimene, mille lõpuni tegin. Ja kordagi isegi ei tulnud loobumise mõtet. Just vastupidi: ootus uue päeva ülesande ees oli suurem kui mistahes laiskuse mõte. Minu lemmikmoment oli kindlasti see, kui väljakutse esimesel päeval nad mängima kutsusin.. üllatunud pilgud, sest ema tuli nendega põranda peale maha ja mängima. Nad ei osanud seda üldse oodata.Kui ma leian endas püsivust, et pühendada poegadele iga päev gramm rohkem kui enne väljakutset, siis kindlasti hakkavad nad mind rohkem aktsepteerima kaaslasena. Sest ma ju ei taha olla ainult see kamandav ema, kes käseb tuba koristada ja õhtul vennaga vaikselt teises toas mängida. Ma tahan, et nad võtaks mind kui kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme, kellega kulgeda koos, mitte käia nööri mööda. Aitäh väljakutse eest, aitäh meelde tuletamast, et poegadega koos olemiseks ja ühenduse loomiseks on vaja ainult ühte – aega. Lihtsalt tehke veel! Nii tore oli!