Nägin kord Instagramis ühte videot, kus mees ja naine olid omavahel rollid vahetanud. Mees tegi päev läbi kodutöid ja naine „toetas“ tema tegevusi „innustavate“ puudutustega.
Kui mees, põlleke ees, hakkas kummardades mustasid nõusid nõudepesumasinast välja võtma, oli naine nagu sipsti ta selja taga ja andis turske laksu vastu kannikaid. Mees pidi ehmatusest pea vastu masina ülemist serva ära lööma.
Järgmisena hakkis mees köögitasapinna peal juurikaid, kui naine vaikselt ta selja tagant käed välja sirutas ja „PUUP! PUUP!“ helide saatel rindadest haaras ning kukkus neid ülima agarusega mudima. Mees kiljatas nagu väike tüdruk ja pidi peaaegu endale noaga näppu lõikama.
Järgmisena pühkis mees harjaga põrandat. Ta näost oli näha, kuidas kartlik pilk mööda tuba ringi eksles, et millal see hull nüüd jälle kuskilt märkamatult välja ilmub? Õhus oli energia, mis ütles, et ega see „hellitav“ katsumine kuskile jää. Ei läinudki palju mööda, kui naine välja ilmus. Lahtine peopesa suruti mehe hargivahel kokku. Mehe pilgust võis välja lugeda, et erootilisest hellitusest Paunküla kellameestele oli asi kaugel.
See video oli valusalt naljakas. Muie minu näost kadus ja see asendus tõsise ilmega. Ma olen ise ju täpselt samasugune. Ma ei mõtle siinkohal põllekesega varustatud perenaise rolli vaid ikka see käperdav tegelane. Valusalt tulid need hetked meelde, kus alguses naljakana tundunud tissist krabamine oli naljast sama kaugel kui Riia linn Londonist. Tulemuseks oli hoopis endast väljas kaasa. Kas ma küsisin talt luba? Kas ma tundsin huvi, et on tal rinnad ehk tundlikud, sest päevad on lähenemas? Ei. Ma lihtsalt läksin ja tegin seda, sest see on ju normaalne… Ja ma tean, et ma pole ainuke meessoost isend kes on viljelenud ebaturvaliste puudutuste praktikaid.
Mina läksin igatahes selle video nägemise peale võõrutusravile. Panin ennast kaasa olukorda ja avastasin, et üllataval kombel mulle ei meeldi, kui mind suva hetkedel õrnadest kohtadest krabatakse. Millegipärast on vähemalt pool meessugu veendunud, et naistele läheb see hirmsat moodi peale. Tegelikult olen ma selle väitega meelevaldselt tagasihoidlik. Ausam oleks öelda, et ikka enamus meessoost on veendunud, et vastavad protseduurid tõmbavad naised käima. Meeste maailmas võib selliseid näperdamisi lugeda ülima armastuse märgiks. Mõnel juhul lausa naist kuumaks ajava eelmängu osaks.
Kuidas ma seda tean? Koolitusel “Papside Meistriklass”, kui oleme jõudnud suhtes turvaruumi loomise teema juurde, küsime meestelt kas ka nemad on pakkunud naistele ebaturvalisi puudutusi? Muidugi enne oleme üsna piltlikult ära rääkinud eelpool jutuks olnud video. Maru harva, kui mõni mees kätt üles ei tõsta.
Mehed teavad üsna hästi, et naistele on turvalisus oluline. Kuid enamus on arvamusel, et materiaalsest turvatundest peaks küll ja veel olema. Mida see naine hädaldab kodus, et ta soovib ennast turvaliselt tunda, sest alles siis saab ta mulle päriselt avaneda (loe: asuda minuga intiimvahekorda). Mis turvatundest ta jahub? Meil on elamine pea kohal, kaks autot peres, lastele ei osta Humanast riideid ja kolm korda aastas käime reisil. Mida veel???
Kulla mees, kas sa suudad turvaliselt naisele ruumi hoida, kui ta sulle ennast emotsionaalselt jagab? Selle peale tuleb „möh, mis see veel on“. Vahemärkusena võin öelda, et nii mõnigi mees surub instinktiivselt sõna „emotsioonid“ peale küüned tooli sisse. Hirmsad asjad, need naiste emotsioonid, millega tegelema peab.
No ja siis me räägime meestele kuidas naine tunneb ennast turvaliselt, kui ta saab enda emotsioone jagada nõnda, et tema jutule iga 17 sekundi tagant vahele ei segata. Või ei pakuta lugematul hulgal õpetusi, kuidas selle mure või rõõmuga tuleks edasi toimetada. Mehed on ju kõiketeadjad maailmapäästjad. Meie peas on naiste jaoks alati õiged lahendused olemas.
Oi kui keeruline on mehena mitte õpetusi jagada või lihtsalt kuulata. Olen selles ise megalt läbi kukkunud, kuid aastatega aina paremaks saanud. Meeste jaoks on see silmiavav, sest me kõik soovime, et oleksime ära kuuldud. Kui naine saab ennast päriselt tühjaks jagada, tunneb ta ennast tunduvalt turvalisemalt. See mees kuulab mind ära ja püüab mind emotsionaalselt kinni kui vaja. Naine julgeb ennast sellise mehe ees emotsionaalselt alasti võtta. Selle läbi loodud turvaline ruum tugevdab võimalusi, et ka intiimselt on võimalik ühendusel tekkida.
Teine koht on siis need kurikuulsad turvalised puudutused, mis meestel silmi avavad. Me ei räägi ainult neist ootamatutest pepulaksudest või tissist krahmamistest. Juttu tuleb ka vabastavamatest tegevustest nagu näiteks massaaž. Meestel on siin asi selge. Massaaž võrdub rännak punktist A punkti TUPP. Ehk mõnusa mudimise väljateenitud tulemus peab lõppema raudselt voodimürgliga. Aga mis siis kui naine soovis lihtsalt lõdvestuda? Kuidas sa lõdvestud kui tuba on ootusärevust turskelt täis. Mees ei suuda korralikult kohalgi olla. Tema jaoks on olukord sama mis lapse jaoks, kes jõululaupäeva hommikul pilk pingsalt naelutatud kuuse alla tekkinud kinkidel, aga enne peab tüütu hommikupudru sisse ludistama.
Nõnda me siis meestele tutvustame mis vahvad asjad on tagamõtteta puudutused. Mis imelised asjad hakkavad juhtuma kui kannilaksud mõnusa sooja kaisutusega asendada. Kuidas naine sind hakkab vaikselt taas usaldama, kui mudimine ei lõppegi peenise teenindamisega vaid naine saab mõnusalt ennast tunda ilma, et temalt midagi oodatakse. Läbi turvaliste puudutuste ja vestluste jõuame üksteisele paarina lähemale. Ja ühendus kasvab. Küll see kajastub nii intiimelus kui ka aitab nendel päevadel suhte kõikumatuna hoida, kus mõlemal poolel emotsioonid üle pea kokku löövad.
Me Kristoga ei ole ise mingid imemehed või gurud kes oma teadmisi kuskilt kõrgematelt jõududelt on kanaldanud. Tegelikult kõik mis me Papside Meistriklassis jagame on meie enda elus läbi tehtud praktika. See praktika ei lõppe kunagi. Ikka ja jälle feilime ka meie oma suhetes ja julgeme seda ka tunnistada. Tänaseks päevaks oleme paarisajale papsile neid praktikaid ehk tööriistu tutvustanud või meelde tuletanud. Ja nende tagasiside on olnud vägev!
Panen siia ka ühe viimase tagasiside, mis meie koolitusele tuli:
Tere. Käisin täna teie koolitusel ja kodus poistega mängides hüüdis suurem poiss: “Issi, sa oled äge”. Turbo nupp keerutamisel teeb imesid. Arvasin, et mürgeldan poistega kõvasti ja loon perele kogu vajaliku “turvatunde”, kuid nii see pole. Tunnen, et tulite minu ellu just õigel hetkel teerajale tagasi aitama. Enda personaalne tass oli tühi ja ei osanud selle suunas vaadata. Naine sai “kannilaksu” ja alles täna sain sellest aru, miks ma ainult hundipoosi harrastan. Koju tulles oli juba suur kiusatus vanale rajale astuda aga hoopis kallistasin. Lisaks julges naine mulle nüüd rääkida oma turvatundest seoses nende laksudega, et isegi kui natukene meeldib, siis tunneb, et see on minu kutse voodisse ja tunneb seda ootusena. Mul isiklikult praegu suhteliselt tõpra tunne. Väike lohutus, et mehed on enamus sellised ja ma nüüd vähemalt tean, et ma ka seda olen :D. Lisaks viimasel ajal on lastega süütenöör liiga lühike. Täna sain tööriistad ja juba maadlen parema homse nimel. Ja keegi oleks võinud mulle koolis juba rääkida, et naised funktsioneerivad imetamise ajal teistel alustel aga hea, et nüüdki selle teada sain. Aitäh teile!
Kes kõige rohkem võidavad on muidugi nende meeste naised. Lapsed ka loomulikult, kuid kõigepealt tuleb suhe endaga, siis paarisuhe ja alles siis lapsed. Lisan siia ühe viimati saadud tänuliku naise tagasiside:
Tahtsin kirjutada, kui tänulik ma teile olen. Abikaasa käis teie koolitusel ja ma ei tea, mis woodood te temaga tegite, aga tagasi tuli täiesti uus mees – tunnen üle pika aja, et kasvatame last tiimina ja ma ei pea kõigega üksi hakkama saama. Ta päriselt on olemas pere jaoks, kuulab ja aitab leida lahendusi muredele. Aitäh! Aitäh! Aitäh!
Nii et naised, kes te seda blogi loete, tehke endale kingitus ja saatke mees PAPSIDE MEISTRIKLASSI koolitusele. Või tulge hoopis ise ja osalege koolituspäeval “Kuhu kadus naine?” Selle koolituse läbinuna oskad kaardistada oma vajadusi, paremini mõista oma meest ja mis peamine – ei uputa end ema ja perenaise rolli vaid õpid ennast tundma järjest rohkem naisena.
Ja mees kui sa seda blogi loed ning tunned, et suhet kaasaga oleks võimalik paremasse kohta viia, siis tule osale koolitusel ja teeme koos ühe vahva ja arendava päeva.
Kui see lugu kuidagi sind puudutas ning sa soovid, et maailm oleks parem koht kus koos lähedasemalt elada, siis palun jaga seda lugu enda sotsiaalmeedias. Nõnda jõuame Sinu abiga hea sõnaga rohkemate inimesteni.
Jälgi papside toimetamisi Instagramis ja Facebookis või liitu meie uudiskirjaga, et saada kasuliku infot esimesena.
