Eesti mehe tugevus on tegelikult tema nõrkus. Elame päris palju sissepoole. Meid kasvatati juba sellises vaimus, et mehed ei nuta ja hädaldamine on naiste rida – mees peab aga ise hakkama saama. Need õpetussõnad on meile lausa DNAsse sisse kodeeritud.
Võtame näiteks ühe olukorra, kus elektrihind tõusis nii Brasiilias kui Eestis 20 senti. Uudist lehest lõpuni lugemata tormab Brasiilia mees, Molotovi kokteil käes, tänavale mässama. Lükkab autosid ümber ja elab enda pahameelt välja nii mis kole. Mis aga juhtub Eesti mehega, kes esmaspäeva hommikul enne töökirjade avamist korra Delfisse kiikab ja avastab, et elektrihinda on meelevaldselt palju tõstetud?
Emotsioone koguneb temalgi sama palju kui brasiillasest sookaaslasel, aga ta ei torma tänavale autosid põletama. Oo ei! Ta ootab kannatlikult reedeni, et sõita suvilasse. Läheb kütab sauna kuumaks. Mitte tavapärase 90 kraadini, vaid koguni 100 kraadini. Viha on lihtsalt nii palju sees, et see vajab karmimaid meetmeid. Viskab kolme leili asemel viis. Läheb peale seda õue, sauna tagumise seina juurde, ja virutab rusikaga sellele ühe korraliku tou ning röögatab „KURAT KÜLL!“ Ning ongi see asi aetud. Terve ports võimsaid emotsioone kenasti enda sisse talletatud ja saab eluga edasi minna. Sest Eesti mees saab ju ise hakkama ja ei halise nagu eit.
Ja siis me imestame, miks meil Maarjamaal just neid kõikse „tugevamaid“ mehepoegasid vikatimees infarktide ja insultidega eriti lahkelt kostitab, kui vanus üle viiekümne minema hakkab. Kõige haavatavamad ongi paraku need kõige karmimad alfaisased kellel puudub lihtsalt tugivõrgustik ja oskus oma muresid jagada. Mingi momendini aitab rutiinne käraka võtmine, kuid eks seegi lõpuks ainult suurendab stressikoormat.
Kui see nüüd suhte konteksti tõsta, siis on olukord täpselt sama, et ega Eesti mees oma muredest ei räägi. Alustades sõpradest (kui neid üldse on), kes võivad veel arvama hakata, et tegu on pehmoga. Lõpetades naisega, kellele jagada ei taha, sest nii võivad ju kerkida ülesse emotsioonid, sealt omakorda võivad sündida konfliktid ja kes seda jama tahab, eks? Ja sedasi lastakse suhe vaikselt kreeni samamoodi nagu tervis. Automaatselt juhtub see väikeste laste perioodil, kus suhe pannakse pausile ja paraku unustatakse suhe pausilt uuesti ära võtta. Ja kui ükskord lapsed juba lasteaia- ja kooliteed käivad, vaadatakse üksteisele silma ja avastatakse, et kumbki on juba oma teed läinud ning ühist rada pole enam võimalik jätkata.
Eelmisel kevadel oli meil üks üsna huvitav „Papside meistriklassi“ koolitus. Kahekümnest papsist suisa kolm olid lahutuse äärel. Ühel mehel oli seis lausa selline, et paar päeva enne koolitust olid naisega perekonnaseisuameti ukse taha läinud, et lahutuspaberid sisse anda. Saatuse tahtel oli ametnik just lõunale läinud ja lahutus jäi esitamata.
Peale koolitust tuli see mees ja sõna otseses mõttes pisar silmanurgas tänas meid. Ta tunnistas, et on just see tüüpiline „tugev eesti mees“ kes ise oma emotsioonidega hakkama peab saama. See ongi teinekord lõks, kui mees ei ole emotsionaalselt kättesaadav ja kaaslane ei saa kuidagi aru mis ta sees päriselt toimub ning tihti ka vastupidi. Peas on ainult eeldamised ja arvamised, suhe kaugeneb ja juba varsti on tunne, et muid lahendusi ei ole kui kohvreid pakkima hakata. Aga on ja oi kui palju!
Kui mehed istuvad maha ning luuakse usalduse ruum, kus hakatakse rääkima päris jutte, siis tekivad lugudele hoopis teised vaatenurgad. Meil on olnud koolitusel palju mehi, kes elus esimest korda rääkisid oma tunnetest ja käimasolevatest kriisidest teistele meestele ja seda veel purukainena. See on nii oluline, et mehed saaksid kokku ja et me ei oleks üksi oma jamadega. Eesti mehe tugevuseks võiks saada hoopis see, et mees on emotsionaalselt kättesaadav nii naistele, lastele kui ka sõpradele. See ei muuda lähedasemaks mitte ainult suhteid vaid pikendab oluliselt ka meeste eluiga.
Konkreetne mees, kellest enne juttu oli, sai esimese hooga mõistmise, et tema mõõnad ja kriisid on suhte loomulik osa. Ta sai tuge nii meilt, kui teistelt meestelt, et on läbi käidud veel hullemaidki auke ning sealt tugevama paarina välja tuldud.
Teiseks jagame me koolitusel praktilisi tööriistasid, millest paljud mehed pole kuulnudki või mida pole kasutanud. Kasvõi selline elementaarne asi nagu deitimine. Oodatakse naiselt intiimsust ja meeletuid voodimölle, kuid ise pole naisel lasknud ennast lille lüüa ja teda linnapeale tuulutama viinud juba kuid või veel hullem – aastaid. Paratamatult lähevad naised koduseinte vahel perenaise ja ema rolli ja see emalik energia kirele just parim kütus pole. Vii naine mõnusale kohtingule, korista enne veel kodu ära ja organiseeri lapsed õhtuks minema ning näed kuidas tütarlapse energias naine lööb õitsema.
Lisaks me õpetame meestele suhtlemist. Nii elementaarne asi, aga vot ei ole meile seda kuskil õpetatud. Me peame paarina regulaarselt kokku saama ja üksteisele AUSALT jagama oma soove, kordaminekuid, vajadusi jne. Sedasi rääkides ei pühi me jamasid vaiba alla ega hoia neid enda sees, et need siis lõpuks plahvataksid ja selle plahvatuse löökjõud meid perekonnaseisuameti ukse taha kannaks.
Me ei tea, kas see paar on tänaseni koos. Küll aga teame, et nii see mees, kui ka ülejäänud 19 meest, läksid sellelt koolituselt ära hoopis uute teadmiste ja praktikatega, mida neil varem polnud või mida nad ei osanud kasutada. Vähemalt on nendel, ja veel üle 300 mehel keda oleme koolitanud, pagasis rohkem valikuvariante, kui lihtsalt kohvrite pakkimine. Tänu sellele on meil rohkem peresid, kes on nõus pingutama paarisuhte nimel. Meil on rohkem õnnelike lapsi, kes kasvavad kokkuhoidvas peres. Ja see ongi meie eesmärk, et ühel päeval näeme me väheke paremat statistikat kui see, et lastega vanemad lahutavad kolm korda rohkem kui ilma lasteta vanemad.
Mees, kui seda blogi loed, tule “Papside meistriklassi” koolitusele ja vii oma paarisuhe järgmisele tasemele. Naised, kui teie seda loete, saatke oma mehed meie juurde ja me saadame sulle parema kaaslase tagasi. Me ei saa lubada, et see teekond on kerge, kuid saame lubada, et sellest võidavad kõik – nii mees, paarisuhe kui ka suhe lapsega.
Kui soovid meie tegemisi toetada ja tunned, et see teema on vajalik, siis palun jaga seda blogi enda sotsiaalmeedias või sõpradega.
