Liblikad kõhus, ootusärevus, köögilaual, diivanil, autos, metsas marjul, rääkimata voodist. Kas tuleb tuttav ette? Suhte esimesed aastad, kus naine digimuundus seksikiisuks sõrmenipsuga ja mees käitus härrasmehena koidust ehani? Milline idüll, ideaalne suhe ja see kestab niimoodi igavesti, eks? Või kas ikka kestab?
Mis sul jälle viga on? Jälle pea valutab? Jälle oled väsinud? Kas sa üldse mind ei kuula? Kas sa minu vajadustega üldse ei arvesta? Kurat, kas ma pean linnapealt endale kellegi otsima?
Kas need laused tulevad samuti tuttavad ette? Iga suhte alguses on armumise faas, kus ollakse kui kaks turteltuvi või justkui kokku kasvanud siiami kaksikud, jäsemed pidevalt üksteise ümber kui viinapuuväädid. Ja oi kuidas see periood on imeline, sest meil on justkui peas silmaklapid, mis ei lase meil näha üksteise vigu või siis ebameeldivusi. Meil on tunne, et me oleme kokku saanud ideaalse kaaslasega, kes on meie jaoks justkui loodud.
Kui suhte alguses jätab mees vedelema põrandale enda sokid, siis naine korjab need suurima heameelega kokku ja viib pesukorvi aga kui armumise faas on läbi (ja läbi ta saab), siis on varmad tulema nähvamised, et “sa jätad alati kõik oma asjad vedelema” ja “mina pean sinu järelt kogu aeg koristama”. Või kui suhte alguses on mees kui naelutatud naise sügavatesse silmadesse, kuulates tähelepanelikult tema jagamisi aga kui armumise faas on läbi, siis ei suuda meest oma tüdimust varjata ning ütleb, “kas sa millestki põnevamast oskad ka rääkida?”.
Armumise faas on üks väga kaval trikk, mille loodus on meile mänginud. Nimelt sellel perioodil teevad head tööd meie hormoonid dopamiin, oksütotsiin ja serotoniin ning kõik ikka selleks, et me toodaks järglasi ja ei mõtleks sellele, et äkki on partneril mõni ebameeldivus küljes või millise pagasi on talle kaasa andnud tema vanemad.
Ehk armumise faas on üks ilus aeg, kuid see roosade prillide periood saab ühel hetkel läbi. Uuringud ütlevad, et olenevalt suhtest võib see kesta 6 kuud kuni 2 aastat ning peale seda on esimene suurem suhtekriis, millega suhe peab rinda pistma. Mõlemad paarilised näevad esimest korda vigu oma partneri juures ja hakkavad kahtlema, kas tehtud valik on üldse õige. Samamoodi kaob ära esialgne entusiasm õppida veel rohkem tundma oma partnerit ja teha tegevusi, et lähedust ja kirge hoida. Meeste vaates võib tuua paralleeli kiviajaga, kus mees käis jahil ja tõi mammuti koju ehk töö on tehtud ja nüüd on aeg puhata, diivanil, Al Bundy kombel telekast olümpiamängude vasaraheidet vaadata.
Aga paraku Tuvikeste Al Bundy ei ole iga naise unistuste mees ja ei täida peaosa tema seksuaalfantaasiates. Oleme oma koolitustel meeste käest ikka küsinud, et mis te arvate, kui pikk on üks eelmäng? Vastused varieeruvad aga enamasti pakutakse 5-15 minutit. Kui toome välja ühe uuringu, kus eelmängu pikkuseks tuuakse 72 tundi, vajuvad tavaliselt nii mõnegi mehe näod pikaks. Võib-olla vähem nendel, kes on Epp Kärsini koolitustel käinud ja teavad, et tema ütleb, et eelmäng hakkab pihta kui eelmine seks lõppeb. Ja selles on samuti palju tõde. Mõtleme ennast korraks tagasi armumise faasi, kus käisime kohtingutel. Liblikatel käis pidevalt kõhus disko ja aju mõtles, et mida ma õhtusöögile selga panen või millal ma sõnumile vastan või mida telefonis ütlen. See oli pidev seksuaalse pinge tõus ja erutuse kasv ehk tegelikult eelmäng.
Aga kerime paar aastat aega edasi ja diivanikaunistused saavad uueks reaalsuseks, selline elementaarsus nagu kohtingud jäävad harvemaks ning uueks sõnaks, mis kirjeldab kõige paremini suhet on “rutiin”. A. Lindgren on tabavalt läbi röövlitütar Ronja öelnud, et ka kõige kaunima suhte võib rutiin tappa ja kahjuks see nii ongi. Kui me teadlikult suhtes armastuse ülesehitusega ei tegele, siis suhte pikaealisusele pigem suuri panuseid ei paneks.
Järgmine suurem kriis, mida meie läheduse ja puudutuse baasvajadus peab läbi tegema on laste saamine. Eriti hull on lugu siis, kui armumise faasi lõpp kattub esimese lapse sünniga. Sest lisaks rutiinile, teeb nüüd kogu naise hormonaalsüsteem mehe vajadustega 1:0! Paarisuhtest tulev dopamiin ja serotoniin on langustrendis aga languses on naisel ka kõik hormoonid mis vastutavad tema seksuaaliha ning enda naisena tundmise eest. Ühel madalaimal tasemel on östrogeen ja testosteroon, mis mõlemad hoiavad tavapäraselt naise kireleeki töös.
Samas tõuseb organismis prolaktiini tase, mis on vajalik, et naise rinnad täituks piimaga aga mehe jaoks on jällegi halvad uudised, sest seetõttu väheneb iha veelgi. Prolaktiin ütleb kehale, et nüüd on sul üks ülesanne – hoolitseda lapse eest ja mees peab ise hakkama saama. Ja kui laps juba sünnib ning rinnale pannakse (ja esimese eluaasta võib öelda, et sealt väga ei lahku), siis tuleb mängu meile kõigile tuttav heaoluhormoon oksütotsiin, millega on naisel nüüd kohe väga-väga hästi. Laps täidab ära kogu naise läheduse vajaduse ja mees võib koopasuu ääres ulguda palju tahab, kuid sisse ei pääse, sest isegi mehe kallistus võib-olla hetkel liiast.
Pahatihti ei ole armumise faasi lõppemise kaasnevatest nähtustest või lapse saamisega tulenevatest muutustest kuulnud ei mehed ega naised. Rääkimata sellest, kuidas nende muutustega toime tulla ja magamistoas kireleek uuesti lõkkele puhuda. Sellepärast on meie “Papside meistriklassi” koolitustel üks osa ka seksil, kirel ja loomulikult omavahelise ühenduse taastamisel!
Seetõttu soovitame väga meie koolitusi, nii “Papside meistriklassi” kui ka “Kuhu kadus naine” – koolituspäev emadele, kõikidele paaridele aga eriti neile, kes soovivad lapsevanematena oma lähedust taastada ja kireleegi taas lõkkele puhuda.
Kui soovid meie tegemisi toetada ja tunned, et see teema on vajalik, siis jaga kindlasti seda blogi enda sotsiaalmeedias või oma sõpradega.
